24 oktoober 2012

Blogis kommenteerimine

Mõtlesin juba ammu et miks mõnes blogis on imelihtne kommenteerida ja teises tuleb sisestada 2 kontrollsõna, mis on niiiiii keeruline. Ikka 6-7 korda tuleb seda sisestada enne kui õige saab.

Seetõttu teen ka siin kommenteerimise lihtsamaks ja võtan selle kontrollsõna maha.


Mina tegin seda nii: Settings - Post and Comments - Show word verification - seal valisin No

Head kommenteerimist!

22 oktoober 2012

Igav?

Eile lehti riisudes hakkasin mõtisklema teema üle, et miks öeldakse viielise tunnistuse kohta igav ... Võtad pihku lapse tunnistuse kus on kõik viied, viskad kiire pilgu peale ja: näh, niii igav ... Tuleb teine laps oma tunnistusega, tal on 1 neli ka, juba vaatad hoolikamalt, pikemalt ja kiidad: Nii tubli! Või kolmas laps kellel on 8 aasta jooksul tulnud esimene kolm tunnistusele, oi kui tubli sa oled, mõtle 8.klassis alles esimene kolm. Aga see väike koolijüts kes on kõigest hingest pingutanud saab vaid kiire hinnangu: Igav ...
Suurem laps saaks sellest ilmselt aru, et see on ka ikka omamoodi tunnustus, aga väike?  Väike ilmselt ei pööra sinu reaktsioonile nii palju tähelepanu, ta teab ise et oli tubli, seda ju viied ja eeskujulik käitumine tähendavadki.

20 oktoober 2012

Uued asjad


Kuna meil oli vaja maja soojustada siis mingit suuremat remonti sel suvel ette võtta ei saanud. Küll sai uue käsipuu meie esitrepp











 ja tagatrepp. Kuhu lasin teha ka lillekasti kuna see serev oli kole ja muru seal nagunii ei kasvanud, vaid umbrohi. Sel suvel suutsime seal kasvatada 2m maltsa, oleks vist veel kasvanud aga kukkus enne ümber :) Praegu on sinna istutatud 2 ronivat taime (nimesid ei ole mõtet minu käest küsida ...) ja eks näis mis kevadel lisaks tulevad. Loodan et mitte umbrohi.


Täiesti uus on ka meie keldri uks. Vanaga kütame praegu maja.



















Ja kuna uue ukse, trepi käsipuude värvitoon on teine mis enne oli, värvis Tiit üle ka puuderuumi augu ukse ja praeguseks on üle värvitud ka maja eesuks, aga sellest pilti pole. Järgmisel suvel on plaanis üle värvida ka maja muud puidust osad et kõik oleks ühte tooni. Valisime sellist tooni omale vihmaveerennid ja see nüüd dikteerib ka maja üldist muljet :)

19 oktoober 2012

Seinad soojaks


 Kuna meil peaaegu et puhus tuul tuppa, otsustasime maja seina vahe lasta ära soojustada spets vahuga. Aastakene raha kogumist ja asi saigi teoks. Kusjuures selle firma mehed tulid Hiiumaale kohale ilma lisatasu küsimata, mida ei saa teiste teenust pakkuvate firmade kohta öelda.


Kõigepealt puuriti maja sein auke täis. Toas oli sel ajal suht võimatu olla.



 Siis üks mees läks ees ja lasi aukudesse vahtu ja teine mees tuli järgi ja pani aukudele punnid ette.
 Nüüd pole aru saadagi et maja nagu sõelapõhi välja nägi ja laenurgad ka ei hallita enam nii väga.
Terve päeva olid mehed siin tähelepanu keskpunktis. Kuna meil ümberringi elavad pensioniealised kodused inimesed ja midagi uut meil tehti siis käis nii mõnigi uudistamas :) Mehed ütlesid et nad on sellega harjunud, et see käib igalpool nii.
Terve päeva sadas vihma ka aga töö sai siiski tehtud. 5 tundi ja valmis!



18 oktoober 2012

Lasteaialaps

 Marta käib sõimes juba augustikuu algusest. Ma ei plaaninud nii vara panna, aga kuulsin et hetkel pole uusi lapsi rühmas ja hea harjutada. Lasteaiaga harjumisega on meil alati raskusi olnud. Mul on unustamatud hetked ajast kui Johannes polnud veel aastanegi ja Johanna 2 millegiga ning kõigepealt viisime Johanna sõime ja tema jäi sinna röökima, siis Johannese hoidja juurde kuhu tema jäi röökima ... Hiljem nad küll rahunesid, aga see kestis ikka kuid. Õnneks ei pidanud ma tööl käima iga päev.
Aga nii kerget lasteaeda minekut kui oli Martaga pole mul olnud. Raske oli minu jaoks see et on uus lasteaed, uued inimesed, teised reeglid ja teine kord. Lasteaial pole muidugi midagi viga, värskelt remonditud, mänguasjad millest iga laps unistadagi ei oska ja väga toredad tädid :)
Harjutamisel kasutasin seda meetodit mille väga paljud kindlasti maha laidaksid, aga meil see toimis. Ma nimelt hiilisin minema. Läksime Martaga koos rühma, istusin maha. Ootasin kuni Marta mängu süvenes ja läksin vaikselt minema. Kui Marta märkas et mind pole, ütles vaid et emme tagasi ja mängis edasi. Ja mina ei pidanud ise kordagi pisarais lahkuma. Aga kui proovisin teha kalli-kalli ta-taa, siis kukkus kohe röökima, klammerdus minu külge ja mina siis üritasin teda lahti saada, kasvataja üritas teda enda sülle saada, see oli jube. Nüüdseks on Marta juba nii hästi harjunud et läheb ise omal jalal rühma uksest sisse kasvataja sülle. Isegi akna peal lehvitab kui talle meelde tuleb :)


Teistmoodi on ka siin lasteaias kord. Esimest korda oli vaja ära sildistada riided. Teised lapsed käisid kaks korda suuremas lasteaias ja seal polnud nimesid riietele vaja panna.
 Nüüd ei ole lubatud sallid vaid peavad olema kaelused, kapuutsid peavad trukkidega ära käima ja kapuutsi väljaulatuv nöör ei tohi olla pikem kui 7,5cm. Sõime rühmas ei tohi lastel kaasas olla väiksemad asjad kui 4x4cm ja seetõttu ei ole lubatud ka tüdrukutel juukseklambrid. Patsikummidega ollakse veel kuidagi nõus. Nii et ei mingeid patsikesi. Talvekombel meil kapuuts ära ei käi, aga kuidagi peab sellega hakkama saama, uut küll ostma ei hakka ...





Millal ma saan tagasi oma õhtud?

Mul pole ükski laps kaisus maganud ... enne Martat. Ma ei teagi kuidas see seekord nii läks. Võibolla olin öösiti liiga väsinud, võibolla tundsin ennast üksikuna üksi suures voodis ... Igaljuhul pole Marta peale poole aastaseks saamist maganud mitte ühtegi ööd oma voodis. See võibolla polegi nii suur probleem et ta minu voodis magab, aga ta ei maga seal ka üksi. 90% juhtudest ärkab ta üles kui ma ennast tema kõrvalt ära libistan. Ta kompab terve öö läbi une et kas ma olen ikka olemas. Lemmik nö. helluse koht on minu kõri :) Kui saab kõri pihku on kõik korras :) Seetõttu ei tohi ma unepuuduse pärst küll kurta. Milline väikese lapse ema saab veel hõisata et magab 9-10 tundi igal öösel. Ilmselt olen sellise unerütmiga juba nii harjunud et mul pole mitte mingi probleem kell 22 unne vajuda.
Aga seetõttu pole ma 2 aastat vaadanud õhtuti mitte ühtegi filmi, ma pole lugenud mitte ühtegi raamatut. Heal juhul jõuan kuu aja jooksul läbi sirvida tellitud 2 ajakirja. Nii hirmsasti tahaks õhtuti kududa ...
Praegu ma ei üritagi Martat enam võrevoodisse saada. Võrevoodi on meil suure voodi kõrval peamiselt selleks et sinna riideid ja muid asju ladustada ja et Marta suurest voodist maha ei keeraks. Ja oma päris voodit ei saa ta niipea, kuna meil pole selleks lihtsalt ruumi. Ta kas läheb madratsile Johannese poolkõrge voodi alla või sahtel/kasti tüdrukute nari alla, kus Johannes Tabasalus magas. See sahtel tuleb muidugi enne lühemaks teha kuna voodi kõrval on kapp ja sahtel ei mahu voodi alt välja ...
Aga see-eest pole Martal olnud üldse lutti ja ta pole mitte kordagi saanud lutipudelit ega mitte mingit piimasegu mitte kordagi, mida ei saa öelda teiste laste kohta. Ja küll ma ka need õhtud omale tagasi saan.

11 oktoober 2012

Olga sokid

 Seekord olid meil käsitööringi teemaks Olga sokid. Väga mõnus lihtne kudumine. Kuna ma kõikideks ringi asjadeks üritan võimalikult palju ära kasutada kodus olevat materjali ja mitte osta juurde, kui vähegi võimalik, siis võtsin kasutusele lõnganutsud mis värvisin munavärvidega ja taimevärvidega. Jutud selle kohta siin ja siin 
Kannad tegin ühest teisest vanemast lõngast ja värvitud nutse jäi veidi järgi ka, et oleks saanud teha isegi pikemad sääred :) Juttu ja muster Olga sokkide kohta saab vaadata siit.


04 oktoober 2012

Johanna pidi kodutööks uurima teatmeteostest kuulsate teadlaste rahvusi.
Johanna kirjutas: itaallane, poolane 

03 oktoober 2012

Sügisesed hääled

Sügise taevas

 Haned koguvad ennast kokku ja alustavad teed soojematele maadele. See mis meie maja kohal ja ümber sügiseti toimub on sõnadega seletamatu. Elame ju Käina lahe ääres. Meeletud parved linde, kohutav kisa. Pildile pole võimalik kõike püüda, sest siis peaks pildi 360 kraadise nurga all tegema.