29 jaanuar 2010

Fotograafi juures

See oli meie perel küll esimene käik fotograafi juurde. Kui välja arvata passipildid. Käisime siis koos Ave-Martini perega et meie vanematele sünnipäevaks teha üks ilus suur ühine pilt.
















Poisid ehitasid paberist mootorratast

Alguses ehitasid küll mõlemad poisid innuga, lõpuks ikka vaid suurem poiss. Valmis pilti mul pole, sest ta pole veel valmis.





Poisid käisid juuksuris

Johannes ütles et tema tahab koos issiga minna et ta tahab samasugust soengut nagu issil. Issi lasi ka siis masinaga üle pea tõmmata ja saigi 2 ühesugust poissi.

Käsitööd

Mulle on alati meeldinud käsitööd teha. Minu vaieldamatu lemmik on ristpiste. Oma ristpistetööd olen kõik ära jaganud va. üks hobustega seinapilt.

Aga nüüd praktilistel kaalutlustel kudusin Laurale 2 paari sokke. Ühed on ka jäädvustatud:


Nüüd võtan uuesti vardad kätte, eks näis mis sealt välja tuleb. Pakun et veel paar sokke Tiidule :)

27 jaanuar 2010

Kirjuta, kus olid sina kui ...

Alice andis mulle edasi teatepulga ajaloohetkede valjaselgitamisega blogijate elus meemiga.
Kus olid Sina kui toimus küsitud sündmus.Lähiaegadelt ja kaugemalt minevikust.
Vasta küsimustele ja anna teatepulk meemi näol edasi neljale ( 4 ) inimesele.
On soovitav neile, kellele meemi edasi annad, blogisse teatada. Kopeeri küsimused ja vasta oma blogis.
Meemi võib ka ilma teatepulgata teha, kopeeri julgesti ja räägi kõik ära :). Mäleta ainult lingitada algallikas!
Kirjuta, kus olid Sina kui...( kust selle uudise kuulsid, mida tegid, kui ...)
1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969
2. John Lennon mõrvati 8.12.1980
3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatus 26.4.1986
4. Balti kett 23.8. 1989
5. Estonia uppus 28.9.1994
6. Diana suri 31.8. 1997
7. saabus aasta 2000
8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001
9. Michael Jackson suri 25.6. 2009
10. milline uudis jäi meelde elisest päevast või mida tegid eile?


Pean ette hoiatama et vastused ei saa kuigi huvitavad olema, vähemalt esimesed.
1. Ei olnud veel sündinud. Ma ei mäleta ka kust ma seda uudist kuulsin.
2. Olin 8-aastane. Ilmselt ei tähendanud see uudis tol ajal minu jaoks midagi.
3. Mäletan vaid suurt paanikat.
4. Balti ketti mäletan selgemalt. Olin 17. Uurisin just ema käest et kas me osalesime seal, ema ei olevat osalenud, minu kohta ta ei osanud midagi öelda ... Isa olevat käinud. Kui keegi siin lugejatest (näiteks Ene) osakb midagi lisada, siis...
5. Mäletan et ärkasin hommikul et tööle minna ja isa istus soolasambana teleka ees, siis kuulsin ka uudist. Igal eestlasel on kindlati keegi kes teab kedagi kes oli seal laeval.
6. Sel aastal tutvusin oma praeguse abikaasaga. Diana huku uudise teadasaamise hetkel olime Tiidu sõbra vanemate suvilas. mehed panid seal veetorusid vms. Pärast istusime õues ja arutasime seda teemat.
7. Jälle pidin oma mälu värskendama. Tiit väidab et olime Rannamõisas tema (meie) sõprade juures. Laura oli siis veel meie ainuke laps ja ta oli 2-aastane.
8. No see oli päris kohutav. Hing jäi kinni kui uudistes näitas ikka ja jälle lennukite tornidesse sõitmist. Seda hetke kui uudist esimest korda nägin/kuulsin jälle ei mäleta.
9. Seda uudist kuulsin hommikul televiisorist. Alguses arvasin et kuulsin valesti... Laura arvab siiani et Jackson on ikkagi elus :)
10. Eile oli üks tavaline tööle-koju päev. Väga külm ilm oli. Kraadiklaas näitas -21, aga tuulekülm oli -28. Tegelikult oleks lapsed võinud koju jääda, aga mina saatsin nad ikkagi kooli. Õhtul sattusime Tiiduga sama bussi peale. Käisime poest läbi, lasteada ja siis valmistasime koos õhtusööki. Hiljem kudusin valmis ka Laura villased sokid. Vähemalt sain valmis enne kui talv läbi saab.

Saadan edasi kahele isikule, kuna ei tea rohkem kedagi kes blogi peaks. Saadan edasi siis Avele ja IT-le

21 jaanuar 2010

Kolm on seltskond

Eesti Vabariigi seaduste järgi on meil paljulapseline pere. Endale küll nii palju ei tundu. Mis see kolm siis ära ei ole. Kui 26-aastaselt Laura sünnitasin ei osanud ma eales arvata et 31-selt on mul juba kolm last. Nii polnud planeeritud. Aga millal ikka kõik nii läheb nagu planeerid.

Õnneks on kõik lapsed rahulikud tited olnud, ei mäleta et oleksid gaasid vaevanud ja magasid nad ka kolmekuusest alates öö läbi. Eks raske ikka alguses oli kui tuleb uus titt majja ja tema vanem õde on vaid aasta neljakuune, just käima õppinud ... Aga midagi ületamatut ka polnud. Johannes oli vana rahu ise. On siiani. No nüüd tegelikult hakkab juba poisilikumaks muutuma. Mitte et ta enne tüdrukulik oleks olnud. Mänguasjad peavad tal ikka karmid olema ja kurja näoga. Mida jubedam seda parem :) Aga siiani kutsutakse teda lasteaias Jussikeseks sellise malbe ja vaikse oleku tõttu. Ükspäev viskas üks teise rühma poiss Johannesele pori näkku, see teine kasvataja oli shokis, viskas Jussikesele kes ei tee kärbsele ka liiga ... Aga ükspäev saadeti ta kunstitunnist ära kuna poksis ühe teise poisiga ja ei allunud keelule. Hääl hakkab tal ka tõusma, nii et ei ole ta enam nii vaikne ega malbe midagi.
Johannaga on hoopis teine teema. Me ei tea kellesse see laps on. Juttude järgi tädisse. Kui Johhannale midagi ei meeldi, siis talle EI MEELDI. Temaga läbirääkimisi pidada - väga keeruline. Vahepeal tundus et ta hakkab sellest välja kasvama. Asjatu lootus. Aga tal on iseloomu. Tundub et kui tema midagi pähe võtab, siis ta selle ka läbi viib. Kasvataja küsis ükspäev et kuidas sa Johannaga hakkama saad. Saan. Vahel paremini, vahel halvemini. Kakleme ka. Kord juhtusin pealt kuulama Johannese-Johanna jutuajamist. Johannes tahtis midagi Johanna käest. Vot see on kui kohe üles ei kirjuta. Johannes ütles et saab siis kui Johanna temaga mängib. Johanna oli nõus. Johannes nõudis kirjalikku kinnitust. Johanna kirjutas. Johannes vaatas, luges ja ütles et kirjuta see ka et sa mind enam ei löö. Appi, mõtlesin. No kui Johanna vihastab võib ta ikka väga ägedaks minna. Seda on kosta üle korteri. Teiselt poolt jälle kui Johannal on hea tuju on ta super laps, sõbralik, abivalmis. Õnneks on seda teist poolt ikka rohkem :) Kooliga on ka raskusi. Me õpime iga õhtu pikalt, pikalt. Kõigepealt pean teda veenma õppima, sest temal on ju suva. Ja et ta ikka jutu mitu korda läbi loeks on vaja väga tugevat veenmist. No siiani on tal hinded väga head. Ühel hetkel peab ta ikkagi ise õppima hakkama ja ise aru saama, et seda on tal vaja. Ükspäev ta sai kolm nelja, aga ta oli õhtul tige, õpetaja pani üksi nii rasket tööd tegema. Arvasin et äkki need neljad mõjusid, tundub et mitte. Vaatame mis tulevik toob.
Laura on küll väga tubli. Ta õpib hästi, jõuab palju, hoiab väiksemaid.. eks norida annab loomulikult iga asja juures. Aga üldkokkuvõttes on ta ikkagi väga tubli. Juba põhikool võtab pool päevast, siis muusikakooli erinevad tunnid (solfeedzo, muusikalugu, laulukoor, kannel, klaver, kandlering) ja õhtul jälle õppimine. Laura on ka iseloomult vaikne, malbe ja ei oska kukerpalli teha - täiesti minusse :) Mõistuse poolest ississe. Sest Laural siiani viied, no mõni neli eksib ära. Mina viiendas klassis võitlesin ikka kolmedega.
Ühesõnaga pole kolm üldse palju. Kui üks on puudu, olgugi kui see on Laura kes nagunii istub vaikselt omaette, on ikka väga imelik. Nagu midagi väga suurt oleks puudu.
Kõik need kolm on täiesti erinevad isiksused ja väga huvitav on nende arengut jälgida. Huvitav küll milline neljas tuleks ...

14 jaanuar 2010

Härmatis

Ühel hommikul ärkasime üles ja KÕIK oli valge. Peale selle et oli paks udu olid puud, põõsad, aiad, postid, traadid, kaablid, laternad, liiklusmärgid, mõni õhema mõni paksema härmatisekorraga kaetud. Võrratult kaunis. Ja on siiani






Talvemõnusid nautimas



Selgus kurb tõsiasi et Laura jalg ei mahtunudki enam suuskade rihmade vahele. Ja siis tegi Johanna suusatamises debüüdi.

Teised siis kelgutasid kelkudega ja ilma.