30 märts 2015

Pikk vaikus

Siin on nüüd pikk vaikus olnud.
Meiega on kõik korras, lihtsalt pole toimunud midagi erilist.
Esmaspäeva hommikuti sõidab Tiit ära mandrile tööle. Laura sõidab Pürksi juba pühapäeval peale lõunat. Esmaspäeval on mul vaba päev ja seetõttu ei vii ma ka Martat lasteaeda. Magame niikaua kui tahame :) Esmaspäeviti toimetan kodus. Isegi poodi tavaliselt ei viitsi minna. 
Teistel nädalapäevadel ärkan kell pool kaheksa. Johanna ja Johannesel algavad tunnid kell 8.35. Kodus nad hommikuti ei söö kuna koolis pakutakse peale esimest tundi hommikuputru ja see on kõigile tasuta. Marta ajan üles kell kaheksa kui olen ahju tule teinud. Kui ta lasteaeda ei lähe siis äratan ta hiljem, või ärkab ise ja enne tööle minekut viin ta vanaema juurde. Lasteaias peab ta olema hiljemalt kell 9, sest siis on hommikusöök ja vastavalt kohal olevatele lastele tehakse siis lõunasöök ja õhtu oode. Muidugi kui viia peale üheksat, siis ta söömata ei jää, tuleb lihtsalt helistada et laps tuleb hiljem. Kartulit ja kastet jaguks ka hilinejatele, aga kui on kohuke, jogurt või mõni muu nö. tüki söök, siis seda tuleb täpne arv.
Kui marta lasteaeda läheb jääb mul peaaegu terve tund üksi iseendale. Siis ma teen kohvi ja söön hommikust. Kella kümneks lähen tööle.
Teisipäeval ja neljapäeval on Martal tantsukas kell pool kuus. Kuna olen viieni tööl ja peale seda pean minema lasteaeda ja Martaga tantsukasse, läheks hirmsaks jooksmiseks. Seetõttu toob lasteaia abiõpetaja Marta mulle poole teepeale vastu. Nendel päevadel jõuame koju veidi enne seitset. Siis teeme süüa, sööme, kütame ahjusid ja teeme muid hädavajalikke toimetusi. Kuna Marta meil üksi magama ei lähe, siis hakkame magama sättima kuskil üheksa või pool kümme, sõltub kuidas ma oma toimetustega jõuan või kuidas Marta jõuab. Tal on siis tavaliselt vaja veel süüa ja muid asju teha. Teised lapsed toimetavad oma õppimiste ja muude asjadega ise. Kui Tiitu kodus pole magab Marta minu kõrval, nädalavahetustel oma sahtlis/voodis :) Nüüd küll olen saavutanud selle et ma ei pea istuma ta voodi kõrval kuni uinub ja see on suur asi. Ma küll midagi muud enam õhtul ei tee, aga saan veel veidi ajakirju lugeda enne uinumist.
Kolmapäeva õhtuti käin trennis ja reede ongi siis nädalas ainus päev kui peale tööd-poodi-lasteaeda saab otse koju tulla ja enam kuhugi minema ei pea. Sel päeval tulevad ka koju laura ja meie issi.
Niiviisi siis mööduvad meie argipäevad nädalast nädalasse.
Johannal ja Johannesel oli just koolivaheaeg (Martal ka :)), nüüd veel vaid 2 kuud pingutamist ja pikk suvepuhkus on ära teenitud. Laural on veel üks vaheaeg enne suvepuhkust saada. Neil siis kokku 5 vaheaega.

Marta (4,5a) joonistused

 "Vikerkaar"

 "Johanna, Laura, Johannes"

 "Kõrb"

 "Emme oma kaunite lilledega"

 "Maja"

"Vihmasadu"

03 märts 2015

Pildid enne ja pärast











2 reisi mandrile

 Kaks nädalat järjest käisin reedel-laupäeval Tallinnas. Üldiselt käin seal väga väga harva. Asja nagu eriti pole ja ega midagi ei tõmba sinna ka :)
Ühel nädalavahetusel käisime ema-isa-Martini sünnipäevadel. Reede õhtul läksime bussiga Marta ja Johannaga. Johannes ja Laura jäid kodu valvama. Laura pidi mind ka tööl laupäeval asendama :)

Järgmisel reedel sõitsime Tallinnasse Martaga kahekesi ja juba hommikul vara kuna mul oli päevaks pandud juusuri-stilisti juurde aeg mis on Ave eelmise aasta sünnipäevakingitus :) Nii lühikesi juukseid pole mul enne olnud ja ma olen ülirahul.

Vapianos lõunatamas

Õhtul sõitsime külla Triinule, kus me pole ka käinud vist ligi 2 aastat.


Tüdrukud hambaarsti mängimas :)

Lisaks juuksurile oli mul mandril käigu põhjuseks veel meie traditsiooniline vabariigi aastapäeva koosistumine sõpradega.
Seekord olime külas Mail Keila-Joal ja samas saime ka külastada vastremonditud Keila-Joa lossi. 


Loss kuulus viimati perekond Volkonskitele. Siis vist riik omastas selle  ja oli juttu isegi sinna teha presidendi suvila. Kuna riigil siiski raha ei leidunud pani ta selle müüki. Õnneks ostis lossi üks ülirikas Vene ärimees, kes lossi eestlaste jaoks korda tegi.
Loss nägi enne välja selline: