Emme raamat

Laura 11-aastane

Laura kutsus oma sõbrannad koju külla pitsat sööma, limpsi jooma ja mänge mängima. Meie läksime viisakalt niikauaks kodust ära :)

Johannes 6-aastane

Johannese sünnipäeva hommikul olime Hiiumaal

Johannes pidas oma sünnipäeva lasteaiasõpradele ja sugulastele-tuttavatele Tähesaju Juku Mängumaal Lasnamäel

Johannes tänab kõiki väga lahedate kingituste eest. Arvake ära kellele tahavad praegu peaaegu kõik rühma poisid külla tulla?

Kullakallis kass

Hädad meie kass Robertiga jätkuvad. Olgugi et on üks leitud kõuts, aga kuidas sa vaatad pealt looma piinlemist, ikka viid arstile ja maksad need üüratud summad mis küsitakse, teadmata kas kass sellest üldse välja tuleb.
Kõik algas Hiiumaal, kui nägin et ta ei saa jälle pissitud. Panin kassi tuppa kinni, ta oli juba päris kurvas seisus, karjus ainult. Hakkasin siis Hiiumaa loomaarste läbi helistama. Nagu neid oleks ei tea kui palju :) Lõpuks peale mitut telefonikõnet sain kätte ühe väikeloomaarsti. Maakohas on ju kõik nii-öelda lehmaarstid, kes kassi hädadele küll kaasa ei tunne ... Toppisime siis kassi kotti ja Tiit läks tüdrukutega teda loomaarstile näitama. Robertil lõi küll põis lahti teepeal aga arst oli jõudnud juba uinutava süsti teha ja siis puhastas tal põie ja sooled, andis veel kaasa antibiootikumid ka. Kõik see kokku läks maksma vaid 420,- krooni. Küll Hiiumaal on odav elada :). Sellega siiski korda ei saanud. Kass jäi meist Hiiumaale maha ja korra pigistas Muti tal põie tühjaks kui tal jälle vaevus oli. Hiljem Tabasalus jälle sama asi. Kass karjub, mina aidata ei oska. Olin öö läbi magamata. Hommikul võtsin kassi ja läksin kliinikusse. Seal hakati kohe temaga tegelema. Robert oli kliinikus vist 4 päeva. Aga koju saades Robert ikkagi ei söönud ega pissinud korralikult, viisin ta kliinikusse tagasi. Nüüd oli ta seal kolm päeva. Kaasa saime sellise hunniku süste ja põhjaliku juhendi kuidas ja mida ja millal süstida.

Arst Julia kes Robertit on need kõik korrad ravinud on väga pühendunud loomaarst. Helistab ise, küsib kuidas läheb. Nüüd on meil veel küll ravi pooleli, aga Robert tunneb ennast juba palju paremini:

Tuleb välja et vaene Robert ei tohi üldse kala süüa, mida ta väga armastab. Ma küll ei tea mis sellest saab, aga Hiiumaal on meil naaber kalamees ja hommikuti on kõik ümbruskonna kassid tema värava juures reas ...

Õunamahlategu

Ühel ilusal septembrikuu päeval sõitsime Hiiumaale et teha mahlaks õunad mis meie õunapuud on meile kasvatanud vaatamata tugevale kevadisele kärpimisele. Üks puu küll ei kandnud üldse, aga osa olid see-eest lookas. Õunamahla tegemine on päris mõnus perekondlik üritus. Ilm peab muidugi ilus olema, sest ma ei kujuta ette seda teha mujal kui õues.

Siin siis laste fotoreportaaz, kuna mul olid käed õunaplögased.

Kõigepealt siis purustatakse õunad kõige täiega:

Siis pannakse see mass pressi vahele ja mahl hakkabki jooksma:

Oh seda koristamist pärast:

Siis tuleb mahl läbi kuumutada:

ja purkidesse valada

Kokku saime ligi 90 liitrit mahla. Küll mitte nii palju kui eelmisel aastal, aga eks siis lahjendame veega :)

PS. ärge pöörake tähelepanu meie remontimata sauna pesuruumile, sellest tuleb kunagi väga ilus pesuruum. Aga saun on sellegipoolest väga hea. Tulge proovige järele.

Las laps teeb, siis laps õpib

Ühel toredal päeval kui me Tiiduga koju tulime tegid lapsed endale väikeste piparkoogivormidega võileibu:

Ma mõtlesingi et miks Tiit, kes esimesena tuppa jõudis, ütles mulle hinga rahulikult kolm korda sisse-välja.

1. september

Jõudiski kätte kauaoodatud Johanna esimene koolipäev. Sellest on nüüd küll juba kolm nädalat möödas... Aktus oli väga armas. Lapsed kutsuti ükshaaval publiku seast aabitsale järgi ja siis abituriendid sättisid nad lava peale istuma. Edasine saalis toimuv küll lapsi ei häirinud, sest kõik lappasid oma aabitsaid :) Peale aktust viisid abituriendid lapsed kooli peale ekskursioonile ja klassidesse. Iga abiturient sai 3-4 last, kuna 12.klasse on 1 ja esimesi 4 (kokku umbes 88 last).

Johanna direktorilt aabitsat kätte saamas (mul pole ikka paremat fotoaparaati:))


Ühispildile sättimine

Kui Johanna klassi jõudis olid juba kõik pingid ära võetud, nii et ta pidi leppima viimase pingiga. Klassis on väga mõnusad ühekohalised pingid.Nüüdseks on ta prillide pärast ümber tõstetud esimesse pinki õpetaja vastu, millega olen väga rahul. Seal pole tal võimalust unistama jääda.

Parima sõbranna Riiniga

Mitme vahetuse külaliste vahel käisime ka Tabasalu Muusikakooli aktusel. Siin läheb Johanna oma noodivihikule järgi.