29 november 2010

Marta - 1-kuune



Ma ei suuda siiani uskuda et mul on neli last. Istun, Marta süles ja see kõik tundub nii uskumatu. Olgugi et teda ligi 9 kuud enda kõhus kasvatasin ja sain ikka kõiki rasedusaegseid vaevusi tunda käis see kõik kuidagi kiiresti ja tagantjärgi mõeldes ka lihtsalt. Kõik need muretsemised, arstide vahet jooksmised on ununenud. Suts ja valmis :) ja ongi meil pisike pesamuna.
Marta on suhteliselt rahulik laps, no nii rahulik kui üks suures maailmas kohaneda üritav viie nädalane olla saab. Juba oskab ta olla natuke ärkvel ja ringi uudistada. Tundub ka päris tugeva kehaga olevat, kõhuli olles upitab pead usinalt.

Kogu ülejäänud ärkveloleku või pool-ärkveloleku aja on ta rinna otsas aga vaatamata sellele võttis ta esimese kuuga juurde vaid 360g. Seda pole sugugi palju aga jääb kuhugi sinna normi alumisele piirile. Mind pani see küll veidi muretsema. Ei tahaks kohe kunsttoitu andma hakata. Nüüd on meil kodus kaal ja kaalume enne ja pärast sööki. Tundub et asi on selles et Marta ei jaksa või ei oska imeda seda viimast piima mis kõige rammusam ja mille kätte saamiseks on vaja rohkem vaeva näha. Kui tal on imemisvõte vale siis nüüd on küll hilja seda ümber õpetama hakata. Aga näljast ta ei röögi, loid ei ole ja pissib-kakab mehiselt ja osa lapsi ongi sellised pisemad.
Öösel magab ilusti. Võib öelda et magab öö läbi, sööb korra-kaks öö jooksul ja magab kohe ilusasti edasi, küll paremini kaisus kui oma voodis. Marta on küll esimene laps keda olen enda kõrvale võtnud. Lugesin et enne kolmandat elukuud ei teki lapsel harjumusi nii et mul natuke aega teda oma voodiga harjutada. Aga kui ta kaisus on saan mina rohkem magada ja suudan vara ärgata et teised lapsed kooli saata.
Suurematest lastest on ikka päris palju abi. Laura on meil siin nagu noor ema. Talle väikesed lapsed väga meeldivad ja vahel pean isegi keelama et kui Marta on rahulik pole vaja sülle võtta ja iga piuksu peale ka ei pea jooksma ja sülle haarama. Laurat pole mul ju koguaeg võtta, kuigi olen palju asju õppinud ühe käega tegema. Teised Martat veel sülle ei võta aga kiigutamise ja lohutamisega saavad nemadki suurepäraselt hakkama. Oma väikese õe üle on neil väga hea meel ja mingit kadedust küll pole. Johannes ütles et Marta võikski väikeseks jääda sest ta on nii armas :)
Millegist on tal tekkinud väikesed punnid näole. Eks nüüd peab katsetama hakkama millest see võib olla.







5 kommentaari:

Alice ütles ...

Oi kui armas. Su teised lapsed on juba kyllalt vanad et mitte armukadedad olla. Ma hakkasin motlema et akki need punnid Marta naol on piimapunnid. Ma kyll ei nae pildilt neid korralikult aga Gretal oli ka nagu ysna punniline ja arst ytles et kuna ma toidan teda rinnapiimaga ja kuna minu hormoonid koiguvad siis see mojutab ka teda ja et see on taiesti normaalne ning kaod ajaga ise ara. Mingit kreemi voi midagi me ei kasutanud. Tegelikult ei kasutanu me mingeid kreeme voi seepe voi hampood kuni Greta sai nii umbes aastaseks. Isegi praegu kasutame pea pesuks vaid looduslikku sampooni ja sellega ka me seebitamised ja kreemitamised piirduvad.

Vaga tore lugemine :D

Kersti ütles ...

Need täpid on ka mõni päev tugevamad, teine päev heledamad. Ehk kaovad siis ise ära. Peaasi et poleks mingi allergia.
Me ka ei kasuta mingeid seepe, shampoone ega kreeme. Olen vaid vannivette pannud paar tilka õli kuna tal nahk nii kuiv.

Alice ütles ...

Kui nahk on kui siis meil soovitati oliivi oliga maarida. gretal olid jalad haiglas syndides nagu kilpkonnal ja Pete toi haigla pudeli oliivi oli. See oli nii naljakas kui me teda seal selle pudeliga maarisime - nagu hakkaks teda praadima ja ohtusoogiks sooma.

Noh nende tappidega ma ei taha nyyd midagi diagnoosida. kysi ikka oma arsti kaest igaks juhuks voi pea paar paeva oma toidu paavikut. Kirjua koik ylesse mida sood ja siis saad tagasi vaadata millal on tapid tugevamad jne.

Tarja ütles ...

Marta on armas pisike beebi ja Laura oleks nagu noor ema :) .... ja aeg läeb kuidagi jube kiiresti...

Kersti ütles ...

oh, jah
Mul koguaeg pisikest beebit vaja :D. Varsti peab hakkama lapselapsi nõudma :D No mitte küll veel nii pea ...