14 september 2011

Semud

Iga päevaga oleme veendunud et valisime õige koeratõu ja meile on sattunud väga rahulik ja tore kutsikas. Nad sõna otseses mõttes kasvavad Martaga koos ja neist võivad tulevikus väga lähedased saada. Tommy on alles nelja kuune aga käitumiselt juba väga täiskasvanud koera moodi. Eks ta ikka on jällenägemisel rõõmus ja üritab hüpata (tal on see keelatud), tassib jalanõusid ja põrandal olevaid mänguasju laiali. Kuid siiani pole ta midagi ära lõhkunud, peale ühe pesunuustiku ja võibolla mõne Lego klotsi ja pesupulga katki närinud, aga jalanõud ja mööbel on meil kõik terved.
Ta nagu saaks aru et Marta on väike, tema peale ta kunagi ei hüppa ega torma. Kui ta õuest jooksuga tuleb pigistab Marta ruttu silmad kinni, sest on ühte suurt keelt oodata :) Nad mängivad koos, söövad õuna koos, kui Tommi toas on teevad nad kõike koos. Marta võib vabalt tal asju või isegi konti hammaste vahelt ära võtta ja talle ka anda. Martal on tihti näpud tal hammaste vahel, aga pole veel haiget saanud.
Sõna kuuleb ka päris hästi, eriti minu sõna :) "Ei" on juba päris selge.
Jalutamas meeldib talle käia, kõnnib ilusasti käru kõrval, vahel harva kui tunneb huvitavaid lõhnu siis tirib rihmast, muidu jälgib koguaeg silmanurgast käru liikumist ja liigub samas tempos.





Kass hakkab ka vaikselt koeraga harjuma. Vahel uriseb vaid. Sellist koera-kassi tagaasjamist nagu alguses oli, enam ei ole ja koera nina pole ka ammu katki olnud. Praegu on tal küll silma kõrvalt katki, aga loodame et see paranaeb peagi.









2 kommentaari:

Alice ütles ...

No kyll on armas ja idylliline see teie elu seal. Nii tore kui lastel on palju odesid ja vendi ning loomi kodus. Samas pean tunnistama et kui me kuskil valjas naeme peresid kes lasevad oma vaikelapsel koeri musitada ja lapse nagu lakkuda ja kes teab koike mida siis me ainult ohhetame ning ei suuda nendest vanematest aru saada. Meie arvates on see nii ebahygeeniline....
Saa meist aru, me ei ole ei koerte ega kasside inimesed ja selleparast ka selline suhtumine :).

Kersti ütles ...

Saan, saan :D
Ega mina ka ei lase ennast lakkuda ega ei musita koera, no sügan vahest kõrva tagant. Kassi ma ei puutu üldse, ei võta sülle ka.
Ja ega me ei luba koeral ka Martat lakkuda aga väga paanikasse ka ei lähe kui ta seda vahest jõuab teha enne kui me vahele jõuame :)
Aga kui Tommi on toas on ta alati seal kus on Marta. Ükskord oli selline juhus et meil oli ununenud lahti uks kust läheb kõrge trepp alla keldrisse ja Marta avastas selle lahtise ukse enne meid. Kui kööki läksin seisis koer risti ukse ees ja Marta ei pääsenud läbi. Ma ei usu et üks kolme kuune kutsikas seda teadlikult tegi, aga sel hetkel ta võis hoida ära suure õnnetuse.
Aa ja ma ei tea ühtegi haigust ega pisikut mida koerad võiksid levitada. Aga ise ma seda ka jälestan.