Me oleme ikka Tiidu mahitusel seenel käinud. Ikka igal sügisel saab kord või paar käidud. Seekord tulid kaasa väiksemad tüdrukud. Kui Tiit pika sammu ja suure ämbriga kappas mööda metsa ja kühveldas seeni ämbrisse, siis meie chillisime niisama. Nautisime metsa, loodust, värsket õhku ja põdrakärbseid :S
Marta korjas päris mitu peotäit pohli aga kahjuks kukkus ta oma pohlaämbriga ninali.
Kõige paremini maitsevad metsas võileivad mida kodus ei sööda üldse :)
Väsinud seeneline.
Taldrikutäis auravaid võis praetud puravikke ...
Korjasin metsast kaasa 2 seent mis olid nii ilusad ja mida me ei tundnud. Seeneraamatu abiga sai seened kenasti määratud. Aga maitse polnud neil suurem asi. Nii et selliseid me enam ei korja.
Tiit tegi sel aastal uut moodi marinaadi mille retsepti leidis Ekspressist. Marinaad sisaldas: vett, sihkrut, soola, ingverit, kaneeli, loorberi lehte, chilli pipart, valget terapipart ja äädikat. Järgmisel korral ma paneks suhkrut veidi vähem ja chillit rohkem :)
2 kommentaari:
Ah, nostalgia....
Ma lausa tunnen seda seente ja metsa lõhna kui ma neid sinu pilte siin vaatan. Ja seda vaikust mis metsas on (võib olla tagaplaanil vaid maante mürin), puude kohin ja linnu laul.... Nostalgia!
:) Meil polnud isegi mitte maantee mürinat. Hiiumaal on väga vähe suuri teid. Olime sügaval metsa sees. Sõitsime sinna mööda metsateed.
Postita kommentaar