Jalgrattaga sõit

Marta soovis proovida ilma abiratasteta sõita. Võtsime siis tema (tol ajal 12-tollisel) rattal abirattad ära ja hakkasime temaga aias muru peal harjutama. Vahepeal nagu peaaegu õnnestus. Ta ei tabanud ära et kui enam ei vänta siis kukub ratas ümber ja kui jalga maha ei pane siis kukud koos rattaga :) Tükk aega harjutasime kuni Marta ära tüdines. Kruvisime abirattad tagasi.
Järgmise suurusega rattal abirattaid polnud, mõtlesin et ei pane ka, õpib ilma sõitma. Aga Marta keeldus isegi harjutamast, võibolla mõne korra proovis. Mõtlesin et mis ma ikka lapsest kiusan, ostan abirattad. Nagu ütles ka rattapoe müüja et pole keegi abiratastega sõitma jäänud.
Need abirattad olid tal maksimaalselt kuu aega kui tahtis et need ära võetaks. Tiit võttis abirattad ära, lükkas vist paar korda hoo sisse ja sõitiski. Ilmselt oli valmis.
Ilma abiratasteta sõidab ta palju rahulikumalt, ilusasti tee ääres. Meil siin alevikus eriti kõnniteid ei ole. Abiratastega kippus ta ikka vingerdama, vänderdama ja keset teed sõitma. Abirattad plärisesid ka nii hirmsasti et ega ta ei kuulnud kui auto tuli, või mida mina talle hüüdsin.