Johannes 8

Pidu pidasime jälle ujulas
ja peale ujumist sõime hamburgerit.

Melon ja arbuus

Sel aastal katsetasin jälle arbuusi ja meloni kasvatamist. Melon kasvas täitsa meloniks, aga algaja asi: liiga kauaks jäi seisma ja süüa ei kõlvanud enam ... Arbuus muidugi arbuusi mõõtu välja ei andnud, aga täitsa arbuusi moodi asi hakkas kasvama.

Luige

Vanasti olid ju tänavate sildid kahekeelsed. Siin olid need veel pikalt üleval kuni keegi kaebas ja sildid võeti maha. Aga uusi pole pandud siiani. Seetõttu ongi meie alevik ilma tänavasiltideta. Katsus siis külalisele seletada kus ta ära keerama peab või kuidas meile tulla saab või kus meie tänav on.
Tiit siis võttis kätte ja tegi ise tänavasildi vana hea põletusaparaadiga, räägis nurgamaja onuga kokku ja nüüd on vähemalt meie tänava nurgal silt üleval.

Mahlategu

Sügise 2 kõige suuremad tööd on kartulivõtt ja õunamahla tegemine. Kartulite võtmise me lehendasime ära kartulimaale muru külvates aga õunapuud jäid küll alles ja õnnistasid meid suure õunasaagiga. Õnneks sattus suurepärane ilm olema ja sättisime siis ennast kõik õue tööle.



Tommi ei jäänud loomulikult sammugi Martast maha. Koguaeg jälgis kus Marta on ja sättis ennast tema kõrvale.

Lapsed olid kõik väga tublid. Terve pika tööpäeva (10 tundi) olid nad kõik ilusasti abiks. Ja Marta oli hoitud kui mina mahla läbi keetsin. Erilised kiidusõnad Johannesele kes üksi suure osa mahla ära pressis.




Kokku saime siis 140 liitrit puhast kodust õunamahla.

Haruni sall

Olen seda salli tahtnud juba ammu ammu kududa aga pole julgenud kätte võtta kuna kartsin et ei saa hakkama. Õigesti tegin ka sest ka nüüd kududes ei saanud alguses midagi aru mida teen. Jälgisin lihtsalt tuimalt mustrit. Kuni ühel hetkel kui oli 1/3 kootud, sain aru kuidas muster jookseb, mida peab tegema ja kust otsast ma üldse alustasin :D Nüüd tagasi vaadates polnud hullu midagi. Kõige keerulisem oli venitamine sest peale kudumist oli ta üks paras käkerdis.
Ma arvan et teen neid salle veel ... Väga mõnus kudumine oli. Õpetuse sain siit.

Näpusoojendus

Mulle väga väga meeldib käsitööd teha. Kui muid tegemisi nii palju poleks ma ainult kooks, tikiks, heegeldaks või õmbleks. Enne sünnituspuhkusele jäämist mõtlesin et oi kus ma hakkan nüüd kuduma. Aga aeg läks ikka käest nii ära et ma midagi eriti tehtud ei saanud. Siis tulid pimedad sügisõhtud, no nüüd koon ...
Aga nüüd liitusin hoopis käsitööklubiga. No nüüd ma küll koon. Varsti näete :) Nüüd pole enam nii et ah, täna ei viitsi. Teised ju teevad, peab sammu pidama. Koos käia on ka tore, väga tore. Kus sa külauudiseid siis ikka kuuled :)
Esimeseks näpusoojenduseks tegin nõelapadja. Sellise suvise.

Isehakanud

Kõrvits vajab ette kasvatamist, toitainerikast pinnast, palju kastmist ...
Kuna meie kõrgpeenrad said oma mulla kompostihunnikust, mis ei olnud veel täielikult läbi kõdunenud hakkas seal kasvama igasuguseid asju, kõige rohkem kartuleid, peaaegu iga kartulikoor hakkas kasvama. Need rohisin kõik üles aga ühe kurgi moodi taime jätsin, et vaatame mis sellest tuleb. Kõrvits tuli. Täiesti ise, midagi mina tema heaks ei teinud, isegi ei kastnud mitte. Niipalju kui sadas niipalju sai. Kõrvitsataim kasvas väga jõudsalt üle minu porgandite ja peetide ... Tühja neist porganditest ja peetidest, see-eest on mul 7 imeilusat parajalt suurt oranzi kõrvitsat. Kõik imestavad. Isegi Mutil kes oma kõrvitsaid hoidis ja poputas on poole väiksemad.


Maasikapeenras tärkas ise 2 petuuniat mis õitsevad praegu ilusasti.

Osa rohisin välja aga alles jätsin 3 tomatitaime. Isegi tomatid on küljes aga vaevalt et nad seal õues enam punaseks lähevad.

Seenele!

Tänaseks oleme seenel käinud kaks korda. Tulemuseks 12 liitrit marineeritud ja 3 liitrit soolatud männiriisikaid. Kuna erilised seenetundjad me pole ja muude seentega mässata ei viitsi siis korjasimegi vaid männiriisikaid. No 2 puravikku leidis Tiit ka mis peale praadimist olid mmmmm kui head.









See siis ühe seenelkäigu saak.

Tants läbi Eesti

Kuna teatetantsu teekond läbis ka Käinat ei saanud meiegi seda suursündmust vaatamata jätta. Mis siis et tantsijad jõudsid Saaremaalt siia kell 1 öösel.
Kohale läksime ikka kogu perega. Kass tuli ise järgi. Ta meil selline pere hoidev loom et kui näeb kõiki ära minemas tuleb ta alati kaasa nagu koer (kui me just autoga ei lähe).
Kuna kaagid hoolitsesid selle eest et peatänava ääres elaval Mutil (ma mitu korda kustutasin, kuna imelik niiviisi kirjutada, aga me tõesti kutsume ja on alati kutsutud teda nii: Muti mitte mutt) enam hekki osaliselt pole olid meil kohad esireas.






Pildid on kehvad kuna oli ikkagi väga pime augustiöö ja isegi eakad tantsijad tantsisid nii kiiresti et me isegi joostes neile järele ei jõudnud et pilti teha :)
Esimeses autos oli elav muusika, neile järgnesid 2 tantsijat kes siis vahetusid mingi aja tagant ja järgi tuli veel üks turvaauto. Ja nii järjepidevalt 8 ööpäeva läbi Eesti. Vägev!

Semud

Iga päevaga oleme veendunud et valisime õige koeratõu ja meile on sattunud väga rahulik ja tore kutsikas. Nad sõna otseses mõttes kasvavad Martaga koos ja neist võivad tulevikus väga lähedased saada. Tommy on alles nelja kuune aga käitumiselt juba väga täiskasvanud koera moodi. Eks ta ikka on jällenägemisel rõõmus ja üritab hüpata (tal on see keelatud), tassib jalanõusid ja põrandal olevaid mänguasju laiali. Kuid siiani pole ta midagi ära lõhkunud, peale ühe pesunuustiku ja võibolla mõne Lego klotsi ja pesupulga katki närinud, aga jalanõud ja mööbel on meil kõik terved.
Ta nagu saaks aru et Marta on väike, tema peale ta kunagi ei hüppa ega torma. Kui ta õuest jooksuga tuleb pigistab Marta ruttu silmad kinni, sest on ühte suurt keelt oodata :) Nad mängivad koos, söövad õuna koos, kui Tommi toas on teevad nad kõike koos. Marta võib vabalt tal asju või isegi konti hammaste vahelt ära võtta ja talle ka anda. Martal on tihti näpud tal hammaste vahel, aga pole veel haiget saanud.
Sõna kuuleb ka päris hästi, eriti minu sõna :) "Ei" on juba päris selge.
Jalutamas meeldib talle käia, kõnnib ilusasti käru kõrval, vahel harva kui tunneb huvitavaid lõhnu siis tirib rihmast, muidu jälgib koguaeg silmanurgast käru liikumist ja liigub samas tempos.





Kass hakkab ka vaikselt koeraga harjuma. Vahel uriseb vaid. Sellist koera-kassi tagaasjamist nagu alguses oli, enam ei ole ja koera nina pole ka ammu katki olnud. Praegu on tal küll silma kõrvalt katki, aga loodame et see paranaeb peagi.