Remondi esimene etapp

 Nii ta siis algas, suure lõhkumisega:
(Paljud pildid on tehtud telefoniga suure kiirustamisega, seega udused )

 osake vanast tapeedist

 tühi tuba

 kerkib uus ja soe põrand

 Remondiga samala ajal puuriti meile ka tubadesse ventilatsiooniaugud

 radiaatori värvisin mina

 uus soe välissein

Minu soovil "kukkus" maha ka jupike seinast kust tulid välja kogu maja elektrijuhtmed nii et üles tuli väike jupp tagasi ehitada.

Vahepeal käis kõva pahteldamine ja lihvimine ja just selline näeb töömees peale lihvimist välja:

 värv lakke ja seina

 ja saabus minu etteaste: panime tapeedi ühte seina koos Johannaga

 igasugused pistikud, juhtmed, lambid ja muu nipet näpet võttis ka omajagu aega

 viimane etapp: põrand

 põranda peitsimine oli minu töö

 Tiit õlitas üle

Ja saigi valmis. Kiiruga enne Marta sünnipäeva kolisime sisse. Puudu on veel vaip, kardin, kardinapuu ja diivanilaud on tuunimata.

 peegliraam muudab ka värvi

Ahoi!

Meie elu kulgeb ikka endistviisi. Või no väikeste muudatustega kuna Laura läks Inglismaale ülikooli.
Kuidas tal läheb? Loodan et järjest paremini, aga ei ole kerge! Ei temal, ega meil. Eks see ole harjumatu et laps nii kaua kodust ära on, aga kõigega harjub :) Kolme nädala pärast tuleb juba kuuks ajaks koju.
Johanna lõpetab sel aastal põhikooli ja peab ka tegema oma koolivlaikud.
Marta lõpetab lasteaeda. Koolivalikuid tegema ei pea, läheb ikka siia samasse kooli ja saab omale väga armsa Johanna algklasside õpetaja. Marta läheb nüüd ise lasteaeda ja tuleb lõunast koju või läheb vanaema juurde. Tantsukas ja kunstiringis käib ka ise. Nüüd pimedal ajal olen küll vastu läinud kuna ta pelgab veidi aga siiski on hea vaba tunne et ei pea teda enam koguaeg kuhugi vedama ja tormama :)
Johannesel jääb veel aastake enne uute koolivalikute tegemist. Ja siis ongi meil vaid 1 lapsuke igapäevaselt kodus...

Suve suurimateks töödeks oli eestoa remont. See sai ikka väga põhjalikult ette võetud. Veel põhjalikum oleks olnud uus maja ehitada :) Panen hiljem pilte ka. Remont sai alustatud kuskil 10.juulil ja diivan tuli nüüd, novembris. Võttis aega kuna Tiit saab koju vaid nädalavahtustel, tööd oli palju ja tegime kõik ise.
Johanna ootab nüüd kannatamatult  oma toa järge. See saab olema lihtsam ja kiirem kuna on juba korra remonditud.

Ootame kannatamatult lund ja talve. Sel aastal on see ilm eriti vesine, porine ja pime. Varsti otsime välja jõulutuled, mis toovad natukenegi rõõmu ja valgust.

Kahjuks pole ma enam eriti blogimise lainel. Ma pole viimastel kuudel isegi lugenud mitte ühtegi blogi. Lapsed on ka juba nii suured et ega ei saagi enam nende elu niiviisi kajastada. Kuigi nad vaatavad küll huviga vanu postitusi. Hea meenutada.