On lause mida kuulen hommikust õhtuni. Mitte et meil süüa ei jaguks, tänu masule oleme küll pidanud oma väljaminekutes tegema väga suuri korrektuure, aga no igapäevast süüa jaksab ikka osta. Ilmselt on lapsed jõudnud sinna kasvava organismi faasi. Lõpetanud söömise, on neil varsti jälle kõht tühi. Ja ma ei saa ka öelda et nad ei söönud kõhtu korralikult täis. See on täitsa tavaline et kell 10 õhtul vehitakse veel võileibu teha. No kuidas ma saadan lapse tühja kõhuga magama.
Tegin ükspäev 8-liitrise potitäie kartuliputru. St kartuleid oli potitäis, putru niipalju ei saanud. Mõtlesin et teen korraga rohkem siis saab järgmisel päeval ka, hea soendada. Järgmisel päeval pidin jagama ise portsud et kõik ikka saaksid ...
Hommikune praesaiavirn on meil selline: (peale mida küsitakse tunni aja pärast uuesti süüa...)