Täna me käisime uisutamas

 Täna me käisime uisutamas Orjaku sadamas. Mina sain ka üle 20 aasta uisud alla. Mul endal küll uiske pole aga Laura oli täna Tallinnas pillipeo proovis ja meil on suht sama jalanumber. Väljas oli täna vaid -9 kraadi ja vaatamata pilves ilmale ja kergele tuulele oli väga mõnus. Pärast sai Orjaku külamajas ka sooja teed ja küpsist.
Kaks korda ikka kukkusin ka ja ühel põlvel on ka väike sinikas :)

 

 Orjakusse meelitas meid see pilt Hiiumaa Heaks facebooki grupist (foto Triin Kääramees)

Kahjuks oli mul eile tööpäev aga täna oli ka tore vaatamata pilves ilmale (meil oli privaat uisuplats). Päike tuli ka välja kui koju jõudsime ;)

Miks ?????

Kõigepealt olid jamad kassiga. Oleme 3 korda päästnud oma kassi elu. Kõigepealt siis kui ta leidsime ja endale võtsime ja kaks korda kui tal põiekivid olid ja ta hinge vaakumas oli. Oli palju muretsemist ja veel rohkem kulutusi. Aga kõik sai korda ja peale Hiiumaale kolimist on jätkuvalt kõik korras. Võibolla ka seepärast et me otsustasime et me teda rohkem ravimisega ei piina ...

Aga nüüd .... Tommi on longanud juba pikemat aega. Mõni päev rohkem mõni päev vähem. Ikka üle poole aasta juba. Kohalik loomaarst kirjutas valuvaigistid ja käskis pöörduda ortopeedile kui probleem ei lahene. Hiiumaal looma ortopeede pole, neid on üldse Eestis vähe. Üks ortopeed pidi käima teinekord Hiiumaal jahil aga meil ei õnnestunud teda tabada.
Nüüd sel laupäeval peale lastega kelgumäel käimist ei võtnud ta tükk aega jalga alla ... Siis võtsin kohe telefoni ja panin aja ortopeedile Tallinnasse esmaspäevaks. Küll on hea et loomakliinikutes pole kuudepikkuseid järjekordi :)

Esmaspäeva varahommikul asusime teele. Arst katsus, kompas ja siis tegi röntgeni. Ja ta kahtlus osutus tõeks. Tommil on põlve sidekoe rebend.... See on täiesti opereeritav, aga siit alles mured algavad: operatsioon maksab 1300€ ....  Ma salamisi mõtlesin et appi, kui ütleb et operatsioon maksab 300€ mis me siis teeme ... aga et 1300.... Juba ainuüksi see üks arstivisiit läks kokku 103€ maksma + sõidukulud ...

Paar pillilugu

Ja nüüd lõpuks ometi ta siis tuli :)

Eile hommikul olid väikesed külmakraadid ja olgugi et ilmateade üldse sademeid ei lubanud tuli vaikselt koguaeg peenikest lund.
Hommikul:

 Õhtuks:

 Ja täna hommikul oli juba -5,6 kraadi ja pilt selline:

Väga mõnus. Lõpp sellele lõpmatusele pimedusele ja porile/mudale.
Lapsed sai isegi õue :)


Marta vaatab aknast lumesadu ja ütleb et "Ma tahaks et veel oleks jõulud. Kas on veel jõulud?"
"Ei, enam pole jõulud"
"Kas siis lihtsalt lund sajab?"

Ja algabki talv?

Tegelikult oli minul küll suur kahtlus kas lund enam tulebki, sest alles täna hommikul oli õues 6 kraadi sooja. Aga norrakad lubavad et laupäeval hakkab külmetama ja pühapäeval peaks veidi lundki sadama. Ja nii kaugele kui ta üldse ilma näitab on ikka miinuskraadid. Lõpuks ometi. Jõudsime ikka ära oodata. Eile telekas räägiti et see pole midagi erakordset et sooja talve on ennegi olnud, 2010 ja 2012 olevat olnud ja siis see jaanuaritorm ühel aastal. No seda tormi mäletan aga et enne oleks nii soe olnud, ei mäleta. Minu meelest on see midagi erakordset.
No ja nüüd siis lubabki vähemalt. Oli ka viimane aeg, varsti poleks enam lund tahtnudki, kui juba kevadeootus hinges.
Jõulude etapp on läbitud (kuigi meil on kuusk veel toas :)), järgmiseks (veebruari lõpp-märtsi algus) tuleb taimede ettekasvatamise etapp ja siis hakkamegi kevadet ootama. Praegu tundub küll kauge unistusena aga nagu alati tuleb ka see ootamatult ;)

Aastavahetus

 Aasta viimasel päeval olime vaid oma perega ja kodused.  Peale sööki veetsid Johanna, Johannes ja issi aega uut aastat oodates mudelite liimimisega.

 Issi kunagine hobi on ka lapsi nakatanud. Laural on ka üks laeva mudel pooleli.
Kuna Marta kardab kohutavalt paugutamist siis me olime sunnitud kahekesi ilutulestikku vaatama aknast :( Teised nautisid õues seda võrratut vaadet. Meil olid ka mõned pisividinad. Müüsin ise ka sel aastal ilutulestikku ja mõtlesin et kui midagi järgi jääb siis laseme ka ühe patarei taevasse. Aga kõik patareid osteti ära ja jäi puudugi :)
1. jaanuari õhtul kui enam paugutamist polnud meelitasime ka Marta õue ja saatsime ühe taevalaterna heade soovidega lendu. Meelitama pidi Martat sellepärast et ta kartis seda taevalaternat ka, lõpuks kui nägi et see tõesti pauku ei tee, rahunes maha.

Pildid on veidi udused, aga ma rohkem ei pildistanud nii et peab nendega leppima :)

Üksi kodus :)

Enne aasta lõppu õnnestus mul 2 ööpäeva üksi kodus olla. Pidin küll ka tööl käima, aga ikkagi oli mõnus : vein, kudumine ja nutufilm :)