Meie jõulud ja aastavahetus

Jõulud veetsime oma kodus. Külla tuli ka vanaema Tallinnast. Jõululaud oli traditsiooniline: seapraad, hapukapsad, kartul, verivorstid, kõrvitsasalat ja shokolaaditort. Päev algas kuuse toomise ja ehtimisega. Seegi kord on kuusk meie kuusehekist.






Kui kõht täis seadsime sammud surnuaia poole, kus me ka üritame igal jõulude ajal käia. Jõululaupäevaks saabus Hiiumaale korralik tuisk koos lumesajuga. Aga meie rühkisime vapralt kogu perega silmad kissis, pea õlgade vahel, käruga rammides läbi tuisu. No mõnes kohas pidi ka käru süles tassima. Haua leidmine hangedest oli käkitegu, mida polnud küünla süütamine. Peale pikka pikka pusimist, hange sisse küünlale pesa tegemist, tuisuvarju tegemist saime jäädavalt põlema vaid ühe küünla. No vähemalt meie lahkudes jäi ta põlema, kui kauaks ei tea. Mulle väga meeldivad sellised veidi ekstreemsed olud, ilm oli ju soe. Ja kui hästi matses pärast Muti juures õunakook ja soe tee.
Tagasi koju jõudes olid vahepeal päkapikud käinud ja kingid kuuse alla pannud. Oh seda rõõmu ja elevust. Laura sai tikkimiskomplekti ja Miki-Hiire koomiksikogu 6 kuu tellimuse, Johanna sai PetShopi sõiduki ja Johannes Lego tuletõrjeauto. Kõik lapsed said veel ristsõnaajakirja aastase tellimuse, mille üle neil oli eriti hea meel ja nüüd käiakse usinalt postkasti tühjendamas.
Esimesel jõulupühal oli meil pidulik lõuna Muti juures kuhu olid ka päkapikud pakikesed toonud. Laurale kuldkõrvarõngad ja sukkpüksid, Johannale PollyPocketi komplekti ja hüppava jänese, Johannesele sõitva-laulva politseiauto ja väikese Lego traktori. Sellega siis piirdusid meie jõuluüritused ja jäi üle vaid oodata aastavahetust.
Järgnev rubriigist ise tehtud, hästi tehtud:
Meie 13 aastat vana kuusejalg otsustas lõpetada meiega koostöö. Siis Tiit ehitas kiirelt uue jala mõnest pulgast, kipskruvidest ja abiks on ka parketi panemise kiilud.
Kuusk on 100% laste ehitud.
Aastavahetuse veetsime traditsiooniliselt oma kodus koos Tiidu õe perega. No pojad tal küll juba täiskasvanud ja ajavad omi asju. Kõhud sõime Muti juures täis ja aastavahetuseks tulime siis meile. Kuuse alla sel aastal ei läinud kuna Marta veel liiga väike selleks aga oma hoovis vaatasime ümbruskaudseid pauke küll. Päris palju oli ja ilusaid. Johannes jäi solidaarselt tuppa Marta und valvama, kuna tema meil ikka veel kardab pauke või muud valjemat häält. Meil olid varutud lastele säraküünlad. Selline suhteliselt vaikne ja mõnus õhtu oli.