Jänksid

 Meie jänesed pidasid karmi talve ilusasti vastu. Vahepeal olid päris kõvad külmakraadid. Poevad oma kaevatud urgudesse ja tunduvad päris rahul olevat. Valge jänes tundus vahepeal haiglane, köhis ja tegi imelikku häält, ja siis oli terve päeva urgu kadunud ja välja tulles ei söönud üldse. Aga siis järgmisel päeval oli kõik korras jälle.
Ainuke jama on selles et nad ei anna ennast üldse kätte. Tiit ehitas neile üliägeda mobiilse puuri kus nad saavad värsket muru süüa aga nii kui neid püüdma minna, kaovad oma urgudesse peitu. Mõned korrad oleme kaks kätte saanud aga nad ikka ei saa aru mis tore asi neid ees ootab. 
Nad tulevad ligi küll. Jooksevad peaaegu jalust maha kui söögiga lähed ja porgandit söövad käest aga nii kui käe välja sirutad, on nad läinud.