Kuna me käisime seal suhteliselt harva ja nüüd olin sunnitud seal olema kaks nädalat oli ikka väga võõras tunne küll. Mingit nostalgiat küll polnud. Kõik oli nii võõras ja imelik. Pidin pingsalt meenutama ja kogu aeg selle peale mõtlema et mõni koht tuttav tunduks. Asi ilmselt ka selles et palju on muutunud, puud-põõsad on suureks kasvanud, maju on remonditud, osa majad näevad välja väga jubedad oma erinevate rõduakendega. Nagu lipp lipi peal lapp lapi peal. Siin siis mõned vaated neljanda korruse aknast. Kased maja ees on kasvanud nii suureks et parklat ei näegi. Peale teist ööd oli meie autol ära varastatud eest Fordi märk ... Lasteaed mis on maja ees ja kus sai tihti mängimas käidud ei paista enam üldse aknast.
Ja Tallinn. Meil oli palju käike linna, arstide juurde, kooliasju osta jne. Oh, kuidas ma lõpuks tahtsin sealt linnast ära ja kui õige tundus sel hetkel Hiiumaale kolimise otsus :)