Marta 4 kuud

5915g ja 64cm. Selline pikk ja sihvakas pesamuna meil.
Ega sellest kuust midagi eriti uut ja põrutavat kirjutada polegi. Hambaid ei ole, ei keera, ei rooma, ei kõnni ja ei räägi. Iga asi tuleb omal ajal või natuke hiljem.
Iga päevaga muutub järjest iseseisvamaks. Kui siiani sobis õhtuti vaid süles olla siis juba saab ka õhtul veidi omaette olemisega hakkama. Lapsehoidjad ka liiga agarad :) Kui natukenegi virilamat häält on kosta tuleb Laura veidi aja pärast Marta süles. Ma ikka mõtlen et natuke veel ja siis lähen vaatan ... Kui Johannesel palun korra silma peal hoida kuni käin korra kuskil, näiteks ahju kütmas, siis tagasi tulles on Martale kõikvõimalikud laulvad mänguasjad laulma pandud ja alati on talle üks ümber käe käiv kõristi ümber käe pandud. Millest martal pole loomulikult sooja ega külma, ta ei saa arugi et tal midagi ümber käe on.Magamisega on kõik ikka hästi. Peale ööund on tunnike üleval, siis magab tunnikese ja siis mõne aja pärast hakkame õue sättima. Õues magab vastavalt ilmale 1-3 tundi ja pärast veel toas ka õueriietes. Kokku kestab see uni 4-5 tundi. Aga on ka erandeid. Vahest ikka mõtlen et ta võiks õhtul enne ööund veel ühe uinaku teha aga kui ma kuulen kui vähe teiste beebid magavad, siis olen ikka õnnega koos. Kui siiani oli õhtune magamajäämine õudus ruudus siis nüüd andsin alla teda enda voodisse üritamast ja jääme koos kaisus tissi otsas magama. Mina saan varem magama ja teised lapsed saavad veidi erksama emme. Kuna ta hommikuseks uneks uinub oma voodis ise ilusasti siis tal enda voodi vastu ei tohiks midagi olla. Las kasvab veidi ja kui läheduse vajadus pole enam nii suur proovime jälle Martat oma voodisse. Kuna enamuse ajast on suur voodi vaid minu päralt siis on üks nohisev pamp kõrval väga armas :)

Uus komme on Martal süles püsti olles hüpata. Eriti hea on seda teha issi süles.



Lisaks tegelustekile veedab Marta ka veidi aega lamamistoolis. Lamamistooli pole meil enne ühegi lapsega olnud. Pole ka nagu puudust tundnud. Ise ostnud poleks seda nüüdki, siinjuures tänud veelkord Avele. Kui toas saab ta edukalt olla diivani suurel tumbal sest ta veel ei keera, vaid pöörleb ja sedagi ühe koha peal. Siis köögis poleks teda praegu kuhugile käest panna ja põrandad veel veidi külmad. Lamamistoolis tahab ta viimasel ajal püsti tõusta ja selle asemel et seal ringi uudistada tegeleb ta pingeliselt enda istuli upitamisega.
Viimastel päevadel olen märganud et ta üritab ka kõhuli keerata, ähib ja puhib kõvasti aga kätt ei taipa eest ära võtta ja sellega ta katsetused siis ka lõppevad.
Natukene on hakanud asju haarama. Aga mite veel nii kindlalt et näeb, haarab, vaid näeb ja hakkab käega selles suunas udima. Heal juhul jääb midagi pihku ja sellest ta siis kinni haarab. Mis pihku jääb see ka kohe suu poole rändab, aga haare pole veel nii kindel et tihtipeale kaob saak pihust. Kui talle ise midagi sõrmede vahele panna siis ta veel eriti ei taba et tal midagi käes ja laseb üpris ruttu lahti.

Sõrmed on küll koguaeg suus ja ilased.

Kõhuli olemist ikka jõudumööda harjutame. Juba läheb paremini. Aga kätele toetada ta ikka ei taha ja siis kõigub kõhul nagu kiik ja varsti ongi kisa lahti.

Umbes nädal tagasi avastas ta enda varbad ja kui parajasti pole sõrmed suus siis on varbad pihus ja sokid kisub ka jalast.
Häälega veel ei nara aga harjutab erinevaid hääli. Näiteks aia vahel oleva põrsa häält. Keelt on ka hakanud näitama.
Söögiks ikka vaid rinnapiim ja sööb mitte harvemini kui iga kahe tunni tagant. Öisi söömisi täpselt ei tea, sest kõik käib läbi une. Kindlasti sööks ta öösel vähem kui ta magaks oma voodis.

Ja ükspäev tuli uni isegi mängutekil
Teistele lastele pakub ta ikka veel suurt rõõmu ja tüdinenud nad temaga tegelemisest veel pole.
Kuna ma ei viitsi Marta 3-kuu postitust läbi lugeda siis osa teksti võibolla kordub.