Väike kõrvalepõige argielust

Oleme juba aastaid oma seltskonnaga pidanud Vabariigi Aastapäeva. Ma küll mõtlesin et sel aastal jääb minul küll vahele. Aga mind siiski kutsuti ja esilagsele "kahjuks ei õnnestu tulla" vastusele mõtlesin et miks mitte. Kolmapäeva õhtul istusime Martaga bussile, siis praamile ja siis järgmisele bussile, Tiit tuli Vana-Pääskülla vastu ja peale viietunnist sõitu olimegi Keila-Joal. See oli siis Martal juba teine praamisõit. Reis kulges rahulikult ja ilma viperusteta.

Päikeseloojang praami aknast.

Pidupäevaks siis otsis Mai välja parimad serviisid ja tunne oli väga pidulik.








Ma tean et on palju palju inimesi kes meid külla ootavad, seepärast ma enda mandrilesõitu väga ei reklaaminudki. Nüüd tagantjärgigi kuulen et miks te meile ei tulnud ... Ma ei käinud ju enda vanemate juureski. Esiteks oli resi selleks liiga lühike - 2 päeva ja teiseks pole mul endal autot et ringi sõita. Aga väike eelis oli Triinul, kuna tema teab suht kõike mida teeme ja plaanime. Triin saatis auto meile Keila-Joale järgi. Küll jõudsime seal olla vaid paar tundi aga siiski. Saime üle vaadata nende uue kodu ja ka lapsed oma silmaga. Siin piltidel siis Marta 69 päeva vanema Anniga.
Küll on meil plaanis peagi pikem reis, aga kõikidele ka siis kahjuks külla ei jõua. Võib öelda et plaanis on teha palju ja need 5 päeva on juba plaane täis :) Nii et kõik kes meid näha soovivad andke teada, ehk mõtleme midagi välja. Ühine matk loomaaeda, näiteks ;)
Suur tänu kõikidele võõrustajatele. Nii tore kui sa oled väga oodatud.