Aga nii kerget lasteaeda minekut kui oli Martaga pole mul olnud. Raske oli minu jaoks see et on uus lasteaed, uued inimesed, teised reeglid ja teine kord. Lasteaial pole muidugi midagi viga, värskelt remonditud, mänguasjad millest iga laps unistadagi ei oska ja väga toredad tädid :)Harjutamisel kasutasin seda meetodit mille väga paljud kindlasti maha laidaksid, aga meil see toimis. Ma nimelt hiilisin minema. Läksime Martaga koos rühma, istusin maha. Ootasin kuni Marta mängu süvenes ja läksin vaikselt minema. Kui Marta märkas et mind pole, ütles vaid et emme tagasi ja mängis edasi. Ja mina ei pidanud ise kordagi pisarais lahkuma. Aga kui proovisin teha kalli-kalli ta-taa, siis kukkus kohe röökima, klammerdus minu külge ja mina siis üritasin teda lahti saada, kasvataja üritas teda enda sülle saada, see oli jube. Nüüdseks on Marta juba nii hästi harjunud et läheb ise omal jalal rühma uksest sisse kasvataja sülle. Isegi akna peal lehvitab kui talle meelde tuleb :)
Teistmoodi on ka siin lasteaias kord. Esimest korda oli vaja ära sildistada riided. Teised lapsed käisid kaks korda suuremas lasteaias ja seal polnud nimesid riietele vaja panna.
3 kommentaari:
Issakene, Marta näeb nende piltide pealt kuidagi eriti suure tüdruku moodi välja.
Minu arvates ei olegi üldist õiget või valet varianti vaid see mis kellegi puhul töötab. Meie puhul ära hiilimine ei tööta vaid teeb asja veelgi hullemaks kuna Greta siis hakkaks küsima, et kas sa lähed uuesti ära ja siis mul ei oleks talle midagi vastata kui ma just valetada ei taha, ja valetada ma talle ei taha kuna kuidas ta siis mind üldse enam usaldada suudaks :)
Aga kui Marta puhul see toimib hästi siis on ju väga hea :) Samuti Marta on ju neljas laps ja seegi juba muudab tema olemist ja tegemisi võrreldes ainukese lapse või kahe lapse puhul. Igal juhul tore et talle lasteaias meeldib :)
Riietele nimede panemise poolt olen ma kohe kahe käega. Kui ma selle tähtsust enne veel nii hästi ei osanud hinnata siis peale seda kui ma korra Greta lasteaias käisin aitamas siis oli see tõeline katsumus õigete laste riideid leida kuna osad vanemad ei olnud riietele nimesid sisse kirjutanud. Ega need 2, 5 ka eriti ei tea täpselt mis neil just sel päeval seljas oli või mis jalanõudega lasteaeda tulid. Samuti tihti on lastel samasuguseid riietusesemeid ja siis proovi sa pärast tõestada kellele mis kuulub.
Koolides kus koolivormid asi veelgi hullem kuna siis kõigil täpselt ühesugused asjad :)
Ja kuigi see võib tüütu olla, et sallid peavad just sellised olema ja kapuutsil ei tohi nööre olla jne siis tegelikult on see kõik ju meie endi laste turvalisuse nimel seega ainult hea asi. Tegelikult, vähemalt meil küll, ei tohigi enam müüa poes lasteriideid mis ei vasta turvalisuse nõuetele, seega otest probleemi ei ole :)
Ps. Kiitus sulle, et sa nii tubli blogija oled :D
:) Ma arvan et siin poes müüakse ka turvalisi riideid, aga kuna meie kanname teise-kolmanda ringi riideid siis satub ka neid mitte nii väga turvalisi riideid.
Tellisingi Martale need nimesildid, mis kahjuks pesus kipuvad ära tulema ... sest paljudel riietel on juba kellegi nimi sees :) Peangi välja sorteerima riided mis ta põhiliselt aias kannab ja suurema triikimise ette võtma. Ta kasvab praegu nii kiiresti. Just sorteerisin kummutist välja 80cm riided ja vaatan et 86 ka juba selline napp et peab 92cm kasti kallale minema :)
Ma tavaliselt panen nime kleepsud sinna sildile kus pesupesemise õpetused. Seal püsivad paremini kinni ja siis ei hõõru naha vastu ka niipalju kuigi meie kleepsud on nii pehmed, et ega nad ei hõõrugi.
Sellistele riietele mida ma pärast müüa ei taha kirjutan ka vildikaga nimed sisse. Ülejäänutele kleepekad. Aga seda jah, et kasvava lapsega on nende kleepimistega üsna palju tööd. Greta kannab meil ikka veel paljusid riideid mida ta rohkem kui aasta kandnud on ja seega kleepimist vähem :)
Postita kommentaar