Martal algas eile kolmas aasta lasteaias. Peale seda on tal vaja veel kolm aastat lasteaias käia. Kuna ta on sündinud 23.oktoobril ja 1.oktoobriga läheb piir. Johannese sünnipäev on 26.september ja tema pidigi minema kuue aastaselt kooli. Laura läks ka kooli kuueselt kuigi on sündinud 3.oktoobril ja oleks võinud vabalt veel aasta lasteaias käia mitte kuue aastaselt kooli minna. Aga kuna nad mõlemad juba viieselt lugesid vabalt ja Laura on veel tüdruk ka, soovitas direktor mul ta siiski kooli panna. Pealegi läksid teised lasteaiarühmas nagunii kooli ja ta oleks pidanud jääma segarühma kolme aastastega. Seega on siis Laura ja Johannes klassis kõige nooremad, Marta oma lasteaiarühmas kõige vanem. Johanna on sündinud mais ja temaga polnudki mingit probleemi. Sai seitse, läks kooli :) Marta läheb kooli ja saab kohe varsti kaheksa ...
Meie lasteaiatee ja samuti ka teiste koolitee: alguses natuke üle põllu
siis natuke mööda Põllu tänavat
Ristmikult paremale ja lasteaia väravad paistavadki
Meie käime lasteaias tagauste kaudu kuna need on meile kodule lähemal
Marta käib nüüd uues rühmas. Minu jaoks on see natuke harjumatu et lapsed igal aastal kolivad aga see lasteaed on niiviisi ehitatud et igale vanusele lastele on eraldi rühm. Vastavalt vanusele on seal siis mänguasjad/õppevahendid, vastavalt pikkusele peeglid seinas, kraanikausid ja wc-potid.
Kuuendas rühmas peab ta siis 2 aastat käima kuna rühmad saavad otsa ja pole kuhugi enam kolida :)
Kuna Marta avaldas ise soovi lasteaeda minna, siis ei olnud tal (erinevalt varasemate aastatega) mingit probleemi sinna jäämisega. Vanad sõbrad olid juba ees ja kutsusid mängima.
Õueala veel uuendatakse ja pole praeguseks päris valmis, eemal paistab uus kelgumägi.
4 kommentaari:
Minu arvates on see väga hea just, et lapsed iga aasta lasteaias uude rühmatuppa lähevad. Ma ei kujutaks ette kui peaks 5 aastat järjest samas rühmas, samade asjadega olema. Mitte, et see nüüd ka maailmalõpp oleks, aga lapstele tuleks kindlasti kasuks ümbruskonna muutus. See arendab neid ja seda kergem neile kooli minek oleks kui nad juba on harjunud iga aastaste väikeste muutustega.
Tabasalus olid lapsed samas rühmas. Neile meeldis. Asjad muidugi vastavalt vanusele muutusid. Kui Marta pidi sõimerühmast aia rühma kolima, oli talle see suur shokk. On olnud kõikidel minu lastel. Aga siis on nad ka muidugi pisikesed ka olnud :) Aga nüüd läks kõik libedalt õnneks.
Kasvataja rääkis kui ükspäev enne söömist ütles et käsi pesema, lapsed jooksid kõik mängutoast paremale, siis tekkis suur naerupahvak ja jooksid vasakule. (vanas rühmas oli pesuruum paremat kätt:))
Koolis on ka lapsed ühes ja samas klassis sama pinginaabriga kuni kuuenda klassini. Siis hakkab toimuma iga tund eri klassiruumis ja pinginaabridki võivad vahetuda.
Ma ütleks selle peale uskumatu!
Jah, ma küll enam ei mäleta võib olla oli sama lugu ka minu koolis, kuigi 6 klassini kohe kindlasti ma samas klassis sama pinginaabri ega õpetajaga ei istunud. Kõige rohkem ehk kolmandani.
Lapse ajule on sellised muutused head, treenivad aju ja arendavad last. Pean just silmas selliseid asju nagu see sinu käepesemise näide näiteks :)
Jah, ei vaidle vastu.
Minu lastele pole see õnneks ajuarengule pärssivalt mõjunud :)
Johannese kohta võin öelda et tal on tulnud vaid kasuks üks ja sama õpetaja kuna ta teab teda ja on osanud probleemide puhul aidata. Probleemid ei ole olnud õppimisega seotud. Arenguvestlustel ka on õpetajal olnud väga hea võrdlus kuidas laps arenenud on, milles parem, milles halvem. Kuidas on käitumine aastatega muutunud jms.
Johannal oli ka väga kahju oma õpetajast lahkuda sel kevadel.
Aga meie lastel on olnud ju päris suur muutus, terve elukeskkonna muutus. Kõik oli uus, kodu uus, kool uus, sõbrad uued :)
Postita kommentaar