Kohe hommikul tegime väikese jalutuskäigu Toila Oru pargis mis asus kohe meie majutuskoha kõrval. Me ei jaksanud läbi jalutada tervet parki ja samuti ei teinud me läbi virtuaalreaalset ajastutuuri 1938. aasta Toila-Oru Presidendi lossis ja pargis. Üks seltskond meie grupist tegi selle läbi ja väga kiitsid. Samuti kiitsid seda taevani kliendid kellega mul töö juures sellest juttu tuli. No ega me nagunii ei jõudnud tervet Ida-virumaad avastada nii et on põhjust tagasi minna.
Kaunis Pühajõe ürgorus asuva Oru pargi ja suurejoonelise lossi rajas Grigori Jelissejev - Venemaa 19. sajandi jõukamaid kaubandusmagnaate. 1935. a ostsid kolm eesti töösturit lossi ja pargi ning kinkisid president Pätsile suveresidendiks. Loss hävis II maailmasõjas täielikult.
Täna saad hästi viidastatud ja hooldatud pargis ringi jalutada, näha erinevaid puu- ja põõsaliike, hõbeallika koobast ning nautida vaadet merele ja päikeseloojangut pääsupesas.
Info kopitud siit
Kuremäe kloostris olin ma juba kolmandat korda. Kuna sattusime sinna lõuna ajal kui nunnadel on ilmselt puhkeaeg, õnnestus meil ikkagi ka kahte nunna näha.
Ida-Virumaa hauad näevad välja sellised. Esimesel päeval ringi ekseldes sattusime ka ühe surnuaia kõrvalt mööda sõitma, kahjuks ei peatunud ja ei teinud pilti, aga sellist värvikirevust polnud ma veel näinud. Samuti müüdi surnuaia väravas tohutus valikus kunstlilli, osa õisi olid lausa 1,5m kõrged.
Kloostris on väga ilus aed. Hästi hooldatud taimed ja peenrad
Sellest pildist võtsime natuke snitti ja Tiit tegi mulle ka, küll veidi lihtsama, aga sarnase lilletoe
Vahepeal hankisime lapsi juurde :D
Vasknarva, mis oli ka üks meie eelnevalt paika pandud sihtpunkte. Käisime Venemaad piilumas.
Vasknarva õigeusu klooster ja kirik - Kuremäe kloostri erakla
Iisaku vaatetorn, mis isegi natuke kõikus ...
Iisaku mäel, mis on Uljaste oosi järel Ida-Viru maakonnas kõrguselt teine looduslik koht, asub 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv.
Järgmine peatus - Mustvee, kus kastsime ka ennast korra Peipsi järve. Põhi oli teravaid kive täis ja kuidagi sügavaks ei läinud.
Mustvees on terve tänav täis kaupmehi kes müüvad enda (või kellegi teise) väravas oma aiasaadusi. Enne läks siit ka suur maantee, aga see on nüüd kõrvale ehitatud, aga usun et ostjad leiavad siia ikka tee. Meie saime siit pikalt otsitud värkset tilli värskete kartulite keedupotti. Eelmistel müüjatel kas oli just otsa saanud või polnud neil kaasas. Sattusime õnneks müüjatädi juurde kes müüs enda koduväravas ja tõi meile põllult tilli :)
õnnelikud tilliomanikud :D
Kartul oli ühel perel oma koduaiast kaasa võetud, till ka nüüd olemas, heeringad ostsime poest.
Ja oligi aeg suunduda ööbimiskohta kus veetsime toreda õhtu. Mehed tegid meile süüa - heeringas värske kartuliga. Ja magasime kõik ühes ruumis. Täitsa mõnus kommuunielu.
Mõned pildid meie viimasest ööbimiskohast ka internetist kuna ise ei taibanud pilte teha:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar