Seda postitust olen juba nädal aega kirjutanud...
Nüüd hakkab elu natukene stabiliseeruma aga viimased 3 nädalat on olnud täiesti pöörased.
Kolm nädalat tagasi lõppes lastel kool. Kooli lõpus korraldatakse tantsukooli ettetantsimine. Kuna sel aastal oli kontaktõppega nagu oli, ei jõudnud nad enam kevadel kõiki tantse lõpuni õppida aga tantsisid siis nii palju kui neil oli selge. Ni tore oli näha seda rõõmu ja tantsulusti. Osaleda tuli ka huvikooli lõpuaktusel, peale mida toimus kunstikooli väike koosviibimine õpetaja ja teiste laste ning nende vanematega.
Ja et me oleme nii tubli lapse kasvatanud kutsus direktor meid pidulikule vastuvõtule. Esimest korda korraldas seda üritust direktor, muidu on ikka vallavanem kutsunud. Olen ka teiste lastega mitmeid kordi käinud. Vastuvõtul käisime Martaga kahekesi.
Ja 11. juunil saigi järjekordne õppeaasta läbi.
Ka Johannes saabus koju. Õnneks mahtus ta kogu oma kraamiga sõbra autosse :D Autos oli peale juhi veel üks poiss kogu oma kraamiga :) Seega pääses Tiit Nõkku sõitmisest.
Ja päev peale seda algas uus etapp minu elus. Töötasin viimast päeva vanas kohas ja peale tööpäeva hakkasime Martaga hoolega pakkima.
Ja järgmisel päeval kui pidime hakkama uude kohta mööblit kolima ja seal natuke ehitama läks meie kärukonksuga auto katki ...
Õnneks on meil siin väga häid sõpru, kes autot laenasid.
Need Ikeast ostetud riiulid saime siiski sel õhtul veel kokku panna. See on ikka müstiline kui kiiresti maja lõpuks valmis ehitati. Alles veebruaris hakkas uus Coopi kaubanduskeskus kerkima ja 17.juunil oli juba avamine. Isegi nädal varem tundus avamine küll väga kahtlane sest kui meie seal riiuleid kokku panime oli parkla veel teist korda asfalteerimata, kuskil pandi veel kivisillutist, kaupluste nimed ja logod olid veel saabumata, Konsumis oli küll kaup mis ei rikne suures osas juba välja pandud, aga elektrikud ja maalrid jooksid veel ringi. Minul oli jäetud elektrijuhe leti juurde vedamata, internetikaabli otsad olid vales kohas. Letti ei saanud enne viimast päeva paika panna sest minu ruumis on sularahaautomaat ja see toodi päev enne avamist ja on nii suur et poleks leti tagant mööda mahtunud. Sebimist oli päris palju, palju pidime teiste töömeeste järgi ootama. Meie päevad olid väga pikad, kodus käisime vaid söömas ja magamas. Ma ei tea mida ma oleks ilma Tiiduta küll teinud ... meister igas töös. Ta saab aru mida ma tahan, oskab soovitada, lahendusi ja variante välja pakkuda. Palgatud töömehega poleks ealeski sellist klappi olnud. Õnneks sai ta ka töölt kolm vaba päeva ja tööle tagasi sõitis avamispäeva hommikul.
sellest sai ehitus alguse 14,juunil
ja 15. sai juba hakata kaupa välja panema
väljas on pidulik avamine ja meie Martaga sättisime veel kaupa paika.
Marta läks korra avamistseremooniat vaatama ja tuli jooksuga et emme, sind kutsutakse lavale. Läksin uksest välja ja pealtvaatajad hüüdsid ta tuli, ta tuli :)
Avamise puhul kinkis Coop rentnikele imelise lillekimbu, shampuse ja karbi küpsiseid.
kahjuks ei teinud ma kingitusest paremat pilti
Pildil paistab pood päris parajalt kaupa täis aga ajaga olen sinna palju juurde vedanud, sest päris suur kogus kaupa on mul kodus kuuris
Olen järjest asju poodi juurde vedanud et hetkel on kodus ikka vähem asju aga palju sellegipoolest. Uued poe ruumid on peaaegu poole väiksemad ja ma hästi ei kui kujuta ette kuidas või kus ma oma kummikuvaliku maha müün ...
Siiani olen uue asukohaga ülirahul. Ma ei suuda kuidagi ennast ära kiita et ruume sinna küsisin. Neil polnud plaanis rendipindasid sinna teha aga kuna olin huvitatud, joonistasid nad ühe ruumi lihtsalt projekti juurde. Vana asukoht, peale Konsumi ära kolimist, on nagu välja surnud, ei kujuta ette et oma poega seal praegu oleksin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar