18 oktoober 2012

Millal ma saan tagasi oma õhtud?

Mul pole ükski laps kaisus maganud ... enne Martat. Ma ei teagi kuidas see seekord nii läks. Võibolla olin öösiti liiga väsinud, võibolla tundsin ennast üksikuna üksi suures voodis ... Igaljuhul pole Marta peale poole aastaseks saamist maganud mitte ühtegi ööd oma voodis. See võibolla polegi nii suur probleem et ta minu voodis magab, aga ta ei maga seal ka üksi. 90% juhtudest ärkab ta üles kui ma ennast tema kõrvalt ära libistan. Ta kompab terve öö läbi une et kas ma olen ikka olemas. Lemmik nö. helluse koht on minu kõri :) Kui saab kõri pihku on kõik korras :) Seetõttu ei tohi ma unepuuduse pärst küll kurta. Milline väikese lapse ema saab veel hõisata et magab 9-10 tundi igal öösel. Ilmselt olen sellise unerütmiga juba nii harjunud et mul pole mitte mingi probleem kell 22 unne vajuda.
Aga seetõttu pole ma 2 aastat vaadanud õhtuti mitte ühtegi filmi, ma pole lugenud mitte ühtegi raamatut. Heal juhul jõuan kuu aja jooksul läbi sirvida tellitud 2 ajakirja. Nii hirmsasti tahaks õhtuti kududa ...
Praegu ma ei üritagi Martat enam võrevoodisse saada. Võrevoodi on meil suure voodi kõrval peamiselt selleks et sinna riideid ja muid asju ladustada ja et Marta suurest voodist maha ei keeraks. Ja oma päris voodit ei saa ta niipea, kuna meil pole selleks lihtsalt ruumi. Ta kas läheb madratsile Johannese poolkõrge voodi alla või sahtel/kasti tüdrukute nari alla, kus Johannes Tabasalus magas. See sahtel tuleb muidugi enne lühemaks teha kuna voodi kõrval on kapp ja sahtel ei mahu voodi alt välja ...
Aga see-eest pole Martal olnud üldse lutti ja ta pole mitte kordagi saanud lutipudelit ega mitte mingit piimasegu mitte kordagi, mida ei saa öelda teiste laste kohta. Ja küll ma ka need õhtud omale tagasi saan.

2 kommentaari:

Alice ütles ...

Nagu näha siis on see koos magamine teile mõlemale sobinud. Gretal oli samuti kombeks käsi kõri peale panna mis mulle üldse ei meeldinud ja lausa hirmutas kuna ta tihti tegi seda ka inimestele kes talle meeldisid. Nägi välja nagu mingi väike kägistaja ja me keelasime tal selle tegemise.
Nüüd on tal kombeks kohe kui lähedale minna mu näo kallale tulla ja see ka üheks põhjuseks miks ma ei suudaks temaga kunagi rokem kui paar korda koos magada (siis kui ta on haige või kui me oleme kuskil külas). Mul tuleb lausa kui allergi peale kui ta käsi taas mu näole lähenemas näen :)
Nii, et lapsega koos magamisest meie majas ei tuleks midagi välja kuna siis ei magaks keegi meist korralikult....no aga sina oled ju suurema osa ajast üksi kodus seega täiesti aru saadav.

Lutti ei ole Gretal ka olnud ja kunstpiima sai alles siis kui teised lapsed hakkasid päris piima jooma ja seda sellepärast, et ta oli lehmapiima suhtes algul väga tundlik (kuna läbi minu ta seda ei saanud).

Kas sa ei saaks Martat Laura või Johanna kaissu sokutada, et endale vabadust nats saada ? :)

Kersti ütles ...

See kõri pigistamine on talle tulnud kusjuures hiljuti, lasteaia mõju äkki? Mulle see ka eriti ei meeldi, sest mul kilpnääre haige ja ma ei saa isegi kitsa kaelusega pluusesid kanda, kohe hakkab kägistama. Ahjaa ja Marta on näpstama ka hakanud, muide. Niiviisi vaikselt aga väga valusasti. See on ka tal mingi helluse märk.
Ma arvan et Marta poleks nõus teiste kaissu minema ja kas Laura-Johannagi sellega nõus oleksid.
Minu uni sellest häiritud ei ole, magan suhteliselt hästi :)