Kaibaldi liivik. Kõrb keset Hiiumaad
Kaibaldi nõmmele niisama lihtsalt ligi ei saa. Esmalt tuleb maha pöörata Kärdla-Kõrgessaare maanteelt, logistada tükk maad mööda metsateid ning takkatipuks võtta ette jalgsirännak läbi tolmuselt palava männimetsa. Kuni viimaks hakkab puude vahelt paistma lagedam ala.
Kaibaldi nõmme ümbritseb nõiduslik aura.
Männikust välja astudes ning esimesi samme peeneteralisel liival astudes tajud, otsekui oleks aeg seal seisma jäänud.
Ei puhu tuuleiiligi ning päikesepeegeldus liivalt kütab keha kuumaks. Palavusest virvendav õhk, sammude kriuksatused liival, müstilised vaated - kõik meenutab pigem muinasjutufilmi kui päriselu.
Võib-olla peitub Kaibaldi nõiduslikkuse saladus asjaolus, et just sealkandis põletati teadaolevalt viimane Hiiumaa nõid. Ning nõia maagiline jõud laotub nüüd kõigile Kaibaldi sattujatele.
Kaibaldi nõmme ümbritseb nõiduslik aura.
Männikust välja astudes ning esimesi samme peeneteralisel liival astudes tajud, otsekui oleks aeg seal seisma jäänud.
Ei puhu tuuleiiligi ning päikesepeegeldus liivalt kütab keha kuumaks. Palavusest virvendav õhk, sammude kriuksatused liival, müstilised vaated - kõik meenutab pigem muinasjutufilmi kui päriselu.
Võib-olla peitub Kaibaldi nõiduslikkuse saladus asjaolus, et just sealkandis põletati teadaolevalt viimane Hiiumaa nõid. Ning nõia maagiline jõud laotub nüüd kõigile Kaibaldi sattujatele.
Nõmm ehk liivik tekkis Kaibaldi tegelikult küll mõnevõrra hiljem.
Sõdade ajal põles piirkonnas korduvalt mets maha, nõukogude ajal kasutati seda ala tankodroomina (mis omakorda põhjustas uusi põlenguid) - ja nii moodustuski kesk männimetsasid hiiglaslik liivaväli, mis kõrgemalt vaadates poolkuud meenutab. Või teatud nurga alt ka kassi kujutisena tundub - kassid aga olid ju teadaolevalt nõidade sagedased seltsilised.
Et Kaibaldist edasi pikalt vaid sood ja rabad laiuvad, siis on sealne loodus puutumatu ning võimalus metsloomi kohata väga suur. Mingil kummalisel kombel tunduvad metsloomad aga liivikut ennast vältivat - kõndisime palju kõndisime mööda liiva, aga loomade tegutsemisjälgi küll silma ei hakanud.
Sõdade ajal põles piirkonnas korduvalt mets maha, nõukogude ajal kasutati seda ala tankodroomina (mis omakorda põhjustas uusi põlenguid) - ja nii moodustuski kesk männimetsasid hiiglaslik liivaväli, mis kõrgemalt vaadates poolkuud meenutab. Või teatud nurga alt ka kassi kujutisena tundub - kassid aga olid ju teadaolevalt nõidade sagedased seltsilised.
Et Kaibaldist edasi pikalt vaid sood ja rabad laiuvad, siis on sealne loodus puutumatu ning võimalus metsloomi kohata väga suur. Mingil kummalisel kombel tunduvad metsloomad aga liivikut ennast vältivat - kõndisime palju kõndisime mööda liiva, aga loomade tegutsemisjälgi küll silma ei hakanud.
Selle eest torkasid silma arvukad sipelgalõvide lehtrid - kui ettevaatamatu sipelgas taolisesse väljapääsmatusse lehtrisse vajub, siis pistab allotsas liiva sisse peitunud sipelgalõvi ta üsna pea nahka.
Inimestele leidub Kaibaldi ümbruses nahka pistmiseks meeletutes kogustes metsamarju ning seeni - vaid paar sammu männimetsa all sammudes jääb juba silma nii mustikaid kui kukeseeni.
Artiklist https://www.ohtuleht.ee/588570/avasta-eestimaad-eesti-suurimat-ja-noiduslikku-liivakut-teavad-vahesed
Inimestele leidub Kaibaldi ümbruses nahka pistmiseks meeletutes kogustes metsamarju ning seeni - vaid paar sammu männimetsa all sammudes jääb juba silma nii mustikaid kui kukeseeni.
Artiklist https://www.ohtuleht.ee/588570/avasta-eestimaad-eesti-suurimat-ja-noiduslikku-liivakut-teavad-vahesed
Emme see on nii äge puu, tee minust pilti
See on ka äge puu :)
Käisime ka enda maja taga seenel :)
Kassaris, mere ääres, hobuste karjakoplis,
Seente marineerimine on meil Tiidu teema. Minu polest võivad seened täitsa olemata olla. Kuigi metsas jalutan ilusa ilmaga päris hea meelega.
Sel aastal saime päris mitu purki. Jagub mitmeks aastaks :D Sest ega kellelgi pole eriti meeles sahvrist seeni lauale tuua :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar